Austraalia päev

Peale pausi!

Jah, kiirelt läheb aeg raisk, täna juba 04.02.2012, kahe päeva pärast kaksümmend viis aastat vana… Kuna elan umbes 100 kanti siis jääb sõprade, sugulastega  3 korraliku juubelit pidada. Aga see selleks… Võtan järgnevalt kokku toimunu alapealkirjadega sest täpset kuupäevalist ülevaadet ei ole.

Austraalia päev.

Püha mis tundub austraalia kodnikele väga tähtis igas mõttes. Loomulikult on “valgel inimesel”  töölt vabad päevad, lipud lehvivad maasturi katusel, küljeklaasil, lipuvarastess, hoonetel ja inimeste raudses haardes. Igal korralikul OZ´il on näomaaling, t-särk, püksid või ükskõik millines aksesuaare mis kujutab austraalia lipuvärve ja kurikuulsaid tähekesi ehk seitsenurkasidnurkasid. Püha esimese päeva tippsündmuseks on võimas ilutulestik mis kestab 30 minutit, kõval pürotehniku huvilisel on mida kaeda. Eks ta on omapärane aga mind see paugutamine jätab siiski suhteliselt külmaks. Toimub loomulikult veel igasuguseid väiksemaid ja suuremaid üritusi mille juurde rüübatakse kõvasti alkoholi mis kajastub hiljem tänavapildis.

Meie OZ’I day möödus Perthi ühes hostelis Peaty Lodge kus olime kolm kaheinimese tuba  reserveerinud. Kolm just sellepärast, et “vana hea trenni punt” jälle linnas  Elise, Danel, Kanarik, Krall, Juku ja Rob. Umbes kella 5 oli punt koos ja õllekastid külmas… Meiega liitus minu töökaaslane Matt, kelle kodakontsuseks prantsalne! Tegime Kralli GoPro 3 video ja pildi võtteid basseinis, palliplatsil ja linnatänavatel millest ka õned pildid blogis kajastan.  Hiljem Istusime hosteli alumisel korrusel, ajasime juttu ning lasime külma kesva. Ilutulestiku ajaks liikusime Kings Parki kust hea vaade linnale sest asub nõlval. Loomulikult oli seal suur rahvamass ja liikumine raskendatud nii kohale jõudmiseks kui sealt lahkumiseks.  Alla linna jõudes läks punt kaheks mina Juhan ja Matt ning Matti sõbranna kellega ta linnas kohtus jäime kesklinna, teised aga suundusid kasiinosse raha laiaks lööma. Laiali minnes lubasime, et saame hiljem hostelis kokku. Meie neljakesi rääkisime tänaval juttu ning sõime rämpstoitu sest miskit muud head nagu näiteks sushit enam saadaval polnud. Matti sõbranne lahkus kuna pidi hommikul tööle minema ja meie otsustasime rünnata mõnda kohaliku pubi, et jalga puhata ning üks külm, vahtuva austraalia õlle lasta. Koha me leitsime aga õllega läks nagu läks… J Õllest sai Long Island kokteil kuna tuntsime ennast liiga kained olevat. Baaridaam tõi meile  kenasti joogikaardid ning ajasime omavahel juttu võõramaa keeles. Korraks aga rääksin telefonis eesti keeles Daneliga ning samal ajal võtti teenindaja meilt tellimust. Vaatasin silmanurgast, et kuramus ta saab vist aru millest ma daneliga räägin ning kõnetasin teda otse:  “kas sa oled Eestlane!?” Loomulikult tuli vastuseks jah… Tss! Soovitas meile kohe võtta selle kokteili kuna see suur ja soodne.  Hiljem vesteldes saime teada, et ühel pisikesel tänaval töötab 8 eestist noort pubides, clubides teenindajatena, muljetavaldav kui teada selle tänava pikkust ja see ei ole pikk! Maksime arve, võtsime esimese ettejuhtuva taskso ja sõit  algas Peaty Lodge millest ma Daneliga rääkisin, et seal kohtume. Takso sõit oli elamus kuna juhiks sattus Chigagost pärit mustanahaline räppmuusika ekspert kes tutvustas oma ipodi listi. Meie tungival soovimisel oli muusika valjult sest ta demonstreeris oma giga,supper-hüpper kõlareidt mis ta oma taksosse ostnud oli. Nalja sai palju kuna kihutasime läbi linna sõna otseses mõttes heli ja biidi kiirusel… Kõrvakiled lõid hiljem ka trummi. Kohale jõudes ootas meid ees “kaader” koos 1,75 liitrise sõbraga kelle nimeks Jack! Ega ma väga õhtust ei mäleta kui aus auss olla sest  hommikul sai ärgatud hostelitoa laua pealt, mitte voodist.  Põhjuseks voodite nappus, viisaka mehena lubasin Mattil enda aseme võtta ja ise põõnata kirjutuslaual, mis muide oli päris suur! Päeval hostelis ringi liikudes viskasid erinevad tüübid keda ma kohtasin omast arust esimest korda, käppa ja julgustavalt küsisid kas kõik ok ja kuidas magama said jne. Me ei olnud ainukesed kes puhkeruumis all pidu panid, Iirlased, kohalikud ja inglased… Pagan teab kes veel.  Pea väheke valutas aga hommikusöök ning rannas ujumine tegi asja suhteliselt kiirelt virgeks. Õnneks ei olnud ma üksi… Päeval sai palli loobitud ja rannas bodyboardiga mässatud. Kõik mis vähegi liikus ja tundus põnev sai ülesse filmitud GoProga. Pilte näeb Kaarli Google+. Esmaspäeval jätkus püha kuid meie Juhaniga suundusime tööle…  Lisan varsti uusi alapealkirju.

10.01.2013-12.01.2013

Mõned kiired read! Saime endale toa ühes mõnusas elamises rannaääres. Liivarand kus “trenni” teha bodyboardiga on ca 5 min tee kaugusel autoga, jala 15, tööle sõidab 20 mintsa mis on OK. Uues nn. Kodust mõned pildid! Meiega koos elab seal üks mustanahaline noor kutt kes on ehitus inseneer ja käib hetkel 2 paari ettekandjaks kuna lõpetas äsja kooli ja otsib erialast tööd. Teiseks elanikuks omanik Fransesca kes on  54 aastane naine itaalia päritoluga kuid elanud terve elu Aussis. Läks ise puhkama ja tuleb teisipäeval alles tagasi, julges meid jätta uutena majja. Hoone ise suur, garaaž, kuur ja grillmaja.

Lisaks on meil tulemas piskie torm! :D 4 kategooria, 5 on maksimum…. Tegelikult see riivab kergelt ainult Perthi, kaugemal põhjas on ka inimesi evakueeritud.

Peace!

Uus nädal 7.01.13-9.01.13

Saime töö! Tööks on Lillekasvatuse farmis olla aednik! Oleme seda tööd teinud 2 päeva ja väga meeldib kuna ei ole konti murdev ja tingimused on head. Pause on 2 tk ja lõuna ja koguseltskond praeguse seisuga võga sõbralik, vastutulelik ja boss Ton on ehe austraalia Farmer nagu filmides.. Külm vesi, mahlajäätis ja kovi on tööandja kulul ning piiramatult… :P . Kogu selle kupatuse juures on kõige parem see, et sa ei tee päevas ainult ühte liiki tööd vaid vähemalt 4-5 erinevat liiki ja erinevates kohtades. Parjalt liikuva ja füüsiline samaaegselt. Ma ei viitsi siia täpselt kõike kirjeldada aga valgete kinnastega nopime lõikelillesid küll ja viime pakkeliinile :D

Möll!!! Esmaspäeval me ei jõudnud endale ööbimiskohta Farmi lähedale linna piirile leida ja mõtlesime öö uuesti autos veeta. Kohaks valisime ühe suure kaubanduskeskuse parkla kus oli tasuta wifi mida tuleb siin tikutulega taga ajada. Tegime oma asjatoimetused ära ja ajasime auto parkla serva, et oleks vähe privaatsem ja kedagi teist ei häiriks. Rääksin Kaiaga telefonis oma jutud ära ja läksin autosse tukastama. Reklaamin siinkohal sellist appi nagu Viber saab minuga tasuta rääkida. Juku jäi ohutussaare äärekivile ühte tööga seotud artiklit kirjutama kui kuulen umbes 30 mintsa hiljem läbi une Jukut karjumas: Robi, Robi, Robi. Auto aknast välja vaadates fikseeris silm kahte autot ja ühte mustanahalist nolki kes oli asunud Jukut röövima. Üks auto oli Land Rover Discoveri 3 ja teine mingi fäänsi Jaapani auto. Juku õnneks sai oma läpaka tagasi ja jooksis autosse kuid läpakakotist koos passi ja muude dokumentidega jäi ilma. Hiljem sündmuskohale tagasi sõites avastasime maast rüseluse käigus kotis välja kukkunud rahakoti kus Juhani id kaart ja juhiload olid sees, õnneseen. Röövlid ehmusid ja põgenesid vast sellepeale, et nad ei näinud mind alguses kuna olin autos pikali esiistmel. Unesegaselt olin kohe ka autotuled põlema pannud ja Juku karjus, et auto tööle paneksin ja neid jälitama asuksin Aga me ei suutnud neid jälitada ja pääsesid minema. Elu adrenaliin ja segadus vb isegi paanika valitses. Juhan helistas samal ajal politseisse kes 15 minutit hiljem kohale jõudis. Nad fikseerisid olukorra ja suhtusid meisse täie lugupidamisega ja ei olnud kuidagi üleolevad ja halva suhtumisega. Politseiga veetsime oma 2 tundi ütlusi andes. Asitõenditeks võeti Juku t-särk ja läpakas, et sõrmejäljed ja dna proov saada. Juku sai ke endale väikese põlve marrastuse mis ei ole midagi hullu. Autos olemise isu sai hetkega otsa ja sõitsime billabongi resorti taha parklasse ööbima. Hommikul väsinuna uuesti tööle. Juku peab nüüd tegama uue passi ja ostma endale telefoni ja arvuti laadija, midagi muud kaotsi ei läinud. Oli õnnelik juhus ja hea, et kõik niigi hästi lõppes. Politsei ütles, et need olid autovargad kes röövivad juhuslikelt inimestelt tänavatel asju lisaks ja autod millega nad sõitsid olid arvatavasti äsja varastatud lõbusõiduvahendid. Järele mõeldes oli Juku lihtne saaks,  parkla tagumises nurgas üksi koogutav vend läpakas põlvedel. Õnneks nad kohkusid ja lasid leegi peale kui autol püüdsin hääli sisse saada. Selline põnev seik siis!

Hetkel ei ole veel endale sobivat korterit või hostelit  töökohale lähemal olevat leidnud ja sõidame iga päev 50 km edasi-tagasi tööle ja linna billabongi. Rohkem nagu ei viitsigi kirjutada…. Tänan kõiki kes on saatnud kirju ja soovitusi kuhu minna ja mida teha.

Ronijatest sõpradele:  Siin on päris  palju mõnusaid sisehalle ja mõned välisseinad. Külastan neid varsti ja saadan palju pilte ;). Teie aga valmistuge täie tõsidusega võistlusteks kuna mind ei ole Teile abiks ja võib raskeks minna.

Rob

Siin Ron'ile ka tervisi austraaliast. Need karjakoerad linnas tõmbavad pickup truckide kastides ringi nii mis koliseb!

4.01.2013-06.01.2013

Pikk nädalavahetus. Hommikul Peatty Lodgest ärgatud pesemas käidud ning pakkisime oma asjad värskel soetatud Toyottsi. Paganama mugav on kui sul on auto kus oma asju hoida ja on ülevaade neist! Kell 10 oli check out ning sõitsime billabong resorti parkisime auto varakult sinna ära, et hiljem ennast sisse kirjutada.  Liikusime sealt linna JopShopi kus meie agent teatas, et leidis meile töö!?!? Lillefarmi Perthi lähedal, kesklinnast 20 km kaugusel. Töö sisuks on “me ei tea veel” . Lillefarmist elisatati ja meil on töö intervju esmaspäeval kell 9:30. Ühesänaga oleme hästi meelestatud kuna töö tundub puhas ja alguseks sobiv. Hoian ise pöialt, et kõik läheb hästi ja jätame Juhaniga hea mulje. Oleme naljaga pooleks enadast  igast jutte ja häid oskusi välja mõelnud, et tööle sobiks. Reede päev möödus kiirelt kuna cillisime Jukuga raamatukogus tegime igast tähtsaid toimetusi. Õhtul  kella 21.00 saabusid meie kallid sõbrad Elise ja Dann. Loogiline, et vaja alksi osta J. Dann regas ennast tuppa sisse peale mida liikusime lähedal olevasse alkopoodi. Siin on need eraldi, tavalises selveris alksi osta ei saa nagu meil kodumaal. Võtsime kamba peale: Mina , Dann ja Juku kasti õlle ja Jim Beam Honey (Eestis pole näinud) ja Elise vahuveini. Istusime ja ajasime juttu paseini ääres kuni öösel minema “peksti”  peale mida tegime tiiru linnas. Sõime kebabi ja läksime tuppa. Kuulasime kella 3 öösel muusikat ja jõime õlut… Vajusime ära lõpuks. Hommikul ärgates oli ilm pilvine ning juba mõtlesime kas saab randa minna… Kõik timm lendasime minu välgu peale, kliima uugama ja sõit võis alata Kuniks… Vilkurid taga puna-sinine. Enda peas käis mõte fuck mida valesti tegina. Ikka põed sest liiklus siin tagurpidi ja harjumine võtab aega. Tõmbasin teekõrvale ja politsei astus ligi. Palus dokumenete ja nagu ikka uuris kus riigist oleme jne. Põhjus miks kinni peeti oli, et taga istujatel polnud turvavööd kinni. Tegi selgeks, et juht saab 500 dollarit ja tagaistuja 500 dollarit. Juht vastutab reisijate eest korraks neelatasin ja mõtlesin summadele.  Saime suulise hoiatuse ja edaspidi jälgin, et turvavööd ilusti kinni oleksid, eestis teed samamoodi. Politsei oli muhe ja ütles, et mul on lahe nimi mis kõlab kui rock and roll ja ütlesin, et olengi rocki vend nah! :D Hiljem veel pärisid kuidas eesti keeles Tere ja Head Aega on. Soovisid meile head teed!!! Pinse maas… Rannast olid elu head lained ja lendasime danniga bodyboardidega sisse. Laine oli isegi nii hea, et saime mõned päris pikad sõidud. Mässasime oma 3 tundi  ja liikusmie tagasi kesklinna kus sõime sushit tuli välja, et  Elise polnud varem riisi-kala julka söönud. Elisele meeldis ning asi läks asja ette. Sushi kohaks on “sushi star” soodne ja maitsev. Õhtul lasime eilsest üle jäänud õlled ära ja ostsime ühe backbackerite veini 4 liitrit maksab 15 doltsi. Päkad silmas läksime magama. Hommikul ärgates otse labidaga vastu pead, mega lämbe ja palav rsk. Tegin endale kiire hommikusöögi hosteli köögis, Elise ja Dann tahtsid sushit sööma minna. Hakkas maitsema vist! Kahjuks oli kinni ning pidid leppima tavalise purksiga. Meie Jukuga läksime palavust trotsides kossu mängima. Meiega liitus platsilt üks Hiina kutt Tony kes ei tadnud mis euroopa liit on ja ega kus asub Saksamaa… Röökimata Eestist ja Soomest. Küsis kas Euroopa liit on üks osa Hiinast!?!?! Või venemaa!?!?! Igatahes, päeva veetsime õhtusse rannas kus täpselt soov enne vette hüppamist haihäire kõlas ja põnev oli vaadata kui kiirelt inimesed ennast liigutasid. Mõned julgemad surfarid lasid laineharjal oma liuge edasi. Hai häire kestis oma tunnike väikeste vahedega. Õhtul sõitis Dann ja Elise oma koju ja meie nn “oma koju” autosse. Sõitsime 25 km Perthe linna piirile lõunas kus asub nüüdseks meie uus töökoht Juhaniga. Pidime minema esmaspäeval intervjule ning mõtlesime seal lähistel öö veeta autos. Hoiab raha kokku ja kindlasti õigeks ajaks kohal. Ööbida polnud autos sugugi hull, veitsa ehk palav aga elas üle. Natuke nalja kah. Istusin autos ja kirjutasin blogi ning Juhan oli 30 m eemal tänavavalgustus posti all küüsi lõikamas kui järsku kuulen, et Juku jookseb kõigest väest auto poole taustaks “linnulaul”. Linnulauluks on ahvi häälele sarnane vali linnulaul. Juku ütles, et mingi ahv ajab teda taga ja oli hirmunud. Rahustasin ta maha… ja saime mõlemad naerda.

Rob

03.01.2013

Kuradi hea päev! Kaarel ja Sass jäid meie juurde Beatty Lodge hostelisse öösek, et saaksime päeval koos ringi liikuda. Krall lubas aidata auto regamisel jne. Päeva alguseks saigi masin soetatud ja loodan siiralt, et ta teenib mind kaua. Pilliks on Toyota Camry (Anno 1991) värviks punane. Plussiks on tal töötav kliimaseade mis paljudel taolistel puudub või on puruks. Muret teeb õline mootorialune ehk karter aga see ei ole midagi hullu. Edasi suundusime Juku ja kaadriga Jopshopi kus rääkisime oma agendiga kes kiitis meie andmetega registreeritud kontot. Palus veel saata Cv mida me ka õhtul tegime. Sõitsime edasi Billabong Resordist läbi ja panime reedeks ja laupäevaks 4 toa kinni sest Elise ja Dann tulevad linna ja plaanime mikskit põnevat teha. Peale seda käisime poes ja suundusime radana “trenni” kus ujusime lainetes ja bodyboardiga tutvusime, päris hea! Hiljem toidupoodi süüa ostma ning hostelisse tagasi. Krall ja Kanarik läksid maale kuna neil oli vaja homme tööle jõuda, miskit aeda, planku värvima. Hostelis sain ühe Põdraga tuttavaks kelle nimi on Miki (soomlane). Rääkisime juttu ning tuli välja, et teab ühte pisikest kohta Soomes nimega Jeppo kus meie Daneliga farmis töötasime. Väidetavalt oli ta seal lähedal elanud kui Vaasas ülikoolis käis, maailm on väike! Tuleb meiega Laupäeval randa kuna tal puudub trantsport ja temagi saabus alles 01.01.2013.

Rob

Teekond algusega 30.12.2012-31.12.2013 maandusime 17:35

Meil on kell 10 õhtul ja sooja 25 kraadi, kuupäevaga 02.01.2013  Teil vist Kaia jutu järgi kehv suusa ilm. Räägin siis natuke sõidust siia. Kaia saatis mind ilusti lennujaamast minema kust lendasime Riiga. Sõidukaaslalseks Juhan Lang (aka JUKU). Seal sõime pizzat ning ootasime paar tundi järgmist lendu milleks oli Istanbul. Türgis oli aega 4 tundi, istusime maas ja jalutasime lennujaama ümbruses, linn ise ja ümbrus oli räpane ning lennujaam väsinud… Järgmine sihtpunkt oli Dubai mis oli vinge! Maandusime õhtul ja linn säras tuledest, kõik paistis kui peopesal. Nägin lennukisit ilusti neid kuulsaid pilvelõhkujaid mida telecast näinud. Araabiamaal maandudes oli meil aega ühest terminalist teise jõudmiseks üks tund, oli korralik kiire samm sest lennujaam oli suur. Loomulikult peedistati meid passikontrollis kuna pildid mis meie nägudest passides ilutsesid olid aastats 2004 jukul ja minul 2005. Oi kuidas puuriti ja uuriti… Lõpuks saime bussile mis toimetas meid lennukini, olime viimased kes pardale läksid. Nii-siis Dubaist algas lend Aussi (Perthi) mis kestis 11 tundi. Jube pikk sõit aga õnneks on lennukis oma meelelahutus keskus kust saab vaadata filme, seriaale, mängida videomänge ja uudiseid lugeda. Istmed on ka üpris mugavad ja süüa, juua pakutakse piiramatult. Jõin oma lemmik viksit Jack’i ning Heinekeni õlle.  Aeg lendas sõna otsases mõttes ja olimegi Perthis. Lennujaamas tehti meile korralik rist-küsitlus peale mida saime Austraalia pinnale. Danel ja Elise oli meil vastas koos sildiga Robnah (näed pildil). Sõitsime hostelisse kus ootasid meid ees Kaarel ja Kanarik (ühed Põlva tüübid kellega olen Soomes lumekoristust teinud). Olukord oli õhtul selline, et 31 kraadi sooja ning pidi koguaeg jooma kas vett või õlut. Vana-aasta puhul lubaisme endale õlle. Istusime mõnda aega Hosteli taga oleva muruplatsi peal kus käis kõva pidu. Liikusime 00:00 ajaks läbi kesklinna ühte parki nimega Kingston kus oli hea vaade linnale kuna asus kõrgemal nõlval. Loomulikul kohtusime seal Eestlasi. Vaatasime seal ilutulestiku ära ning käisime võtsime burger ja kobisime tagasi hostelisse 4 kesi. Elise ja Danel võtsid endale eraldi hotellitoa ja lahkusid varem kui meie. Saime kella 2:30 öösel magama aga mina olin juba kell 5:00 üleval kuna palavus ei lasknud tududa. Liikusin hostelis ringi ning käisin basseinis ujumas. Maru kihvt oli, kuna sain üksi vara hommikul koos papagoidega aega veeta, täielik Džungel. Lõpuks rikkus mu idülli purjus inglane kes samuti arvas hea olevat end jahutada. Ilm õnneks andis päeva peale järgi ning temperatuur langes 25 peale mida ta on tänaseini olnud. Käisime rannas lainetes möllamas ja mini surfilauaga sõitmas (bodyboard). Võtsime päikest ja loomulikult olen ma hetkel punane ja veits kärssanud aga elan üle… (tegelikult ei ole hullu). Kreemitan ennast korralikult!!! Õhtul grillisime ühes lilledega ümbritsetud pargis kanavardaid mis mekkisid hästi. Kuna magada olin saanud vähe oli uni hea. Täna ärkasin normaalsel kella-ajal 7 ja ennem kümmet olime Juhangiga tarvilike toiminguid tegemas: Telefoni numbri tegemine, Panga konto avamine, Maksude konto avamine (maksuamet), Tööportaalis registreerimine. Viimases selgus, et hetkel on päris palju tööd liikvel ja homme oleme asjas sees. Lisaks leidsin endale auto, homme ostan vist ära. Toyota Camry punast värvi ja puha.

Cheers Mates