Austraalia päev

Peale pausi!

Jah, kiirelt läheb aeg raisk, täna juba 04.02.2012, kahe päeva pärast kaksümmend viis aastat vana… Kuna elan umbes 100 kanti siis jääb sõprade, sugulastega  3 korraliku juubelit pidada. Aga see selleks… Võtan järgnevalt kokku toimunu alapealkirjadega sest täpset kuupäevalist ülevaadet ei ole.

Austraalia päev.

Püha mis tundub austraalia kodnikele väga tähtis igas mõttes. Loomulikult on “valgel inimesel”  töölt vabad päevad, lipud lehvivad maasturi katusel, küljeklaasil, lipuvarastess, hoonetel ja inimeste raudses haardes. Igal korralikul OZ´il on näomaaling, t-särk, püksid või ükskõik millines aksesuaare mis kujutab austraalia lipuvärve ja kurikuulsaid tähekesi ehk seitsenurkasidnurkasid. Püha esimese päeva tippsündmuseks on võimas ilutulestik mis kestab 30 minutit, kõval pürotehniku huvilisel on mida kaeda. Eks ta on omapärane aga mind see paugutamine jätab siiski suhteliselt külmaks. Toimub loomulikult veel igasuguseid väiksemaid ja suuremaid üritusi mille juurde rüübatakse kõvasti alkoholi mis kajastub hiljem tänavapildis.

Meie OZ’I day möödus Perthi ühes hostelis Peaty Lodge kus olime kolm kaheinimese tuba  reserveerinud. Kolm just sellepärast, et “vana hea trenni punt” jälle linnas  Elise, Danel, Kanarik, Krall, Juku ja Rob. Umbes kella 5 oli punt koos ja õllekastid külmas… Meiega liitus minu töökaaslane Matt, kelle kodakontsuseks prantsalne! Tegime Kralli GoPro 3 video ja pildi võtteid basseinis, palliplatsil ja linnatänavatel millest ka õned pildid blogis kajastan.  Hiljem Istusime hosteli alumisel korrusel, ajasime juttu ning lasime külma kesva. Ilutulestiku ajaks liikusime Kings Parki kust hea vaade linnale sest asub nõlval. Loomulikult oli seal suur rahvamass ja liikumine raskendatud nii kohale jõudmiseks kui sealt lahkumiseks.  Alla linna jõudes läks punt kaheks mina Juhan ja Matt ning Matti sõbranna kellega ta linnas kohtus jäime kesklinna, teised aga suundusid kasiinosse raha laiaks lööma. Laiali minnes lubasime, et saame hiljem hostelis kokku. Meie neljakesi rääkisime tänaval juttu ning sõime rämpstoitu sest miskit muud head nagu näiteks sushit enam saadaval polnud. Matti sõbranne lahkus kuna pidi hommikul tööle minema ja meie otsustasime rünnata mõnda kohaliku pubi, et jalga puhata ning üks külm, vahtuva austraalia õlle lasta. Koha me leitsime aga õllega läks nagu läks… J Õllest sai Long Island kokteil kuna tuntsime ennast liiga kained olevat. Baaridaam tõi meile  kenasti joogikaardid ning ajasime omavahel juttu võõramaa keeles. Korraks aga rääksin telefonis eesti keeles Daneliga ning samal ajal võtti teenindaja meilt tellimust. Vaatasin silmanurgast, et kuramus ta saab vist aru millest ma daneliga räägin ning kõnetasin teda otse:  “kas sa oled Eestlane!?” Loomulikult tuli vastuseks jah… Tss! Soovitas meile kohe võtta selle kokteili kuna see suur ja soodne.  Hiljem vesteldes saime teada, et ühel pisikesel tänaval töötab 8 eestist noort pubides, clubides teenindajatena, muljetavaldav kui teada selle tänava pikkust ja see ei ole pikk! Maksime arve, võtsime esimese ettejuhtuva taskso ja sõit  algas Peaty Lodge millest ma Daneliga rääkisin, et seal kohtume. Takso sõit oli elamus kuna juhiks sattus Chigagost pärit mustanahaline räppmuusika ekspert kes tutvustas oma ipodi listi. Meie tungival soovimisel oli muusika valjult sest ta demonstreeris oma giga,supper-hüpper kõlareidt mis ta oma taksosse ostnud oli. Nalja sai palju kuna kihutasime läbi linna sõna otseses mõttes heli ja biidi kiirusel… Kõrvakiled lõid hiljem ka trummi. Kohale jõudes ootas meid ees “kaader” koos 1,75 liitrise sõbraga kelle nimeks Jack! Ega ma väga õhtust ei mäleta kui aus auss olla sest  hommikul sai ärgatud hostelitoa laua pealt, mitte voodist.  Põhjuseks voodite nappus, viisaka mehena lubasin Mattil enda aseme võtta ja ise põõnata kirjutuslaual, mis muide oli päris suur! Päeval hostelis ringi liikudes viskasid erinevad tüübid keda ma kohtasin omast arust esimest korda, käppa ja julgustavalt küsisid kas kõik ok ja kuidas magama said jne. Me ei olnud ainukesed kes puhkeruumis all pidu panid, Iirlased, kohalikud ja inglased… Pagan teab kes veel.  Pea väheke valutas aga hommikusöök ning rannas ujumine tegi asja suhteliselt kiirelt virgeks. Õnneks ei olnud ma üksi… Päeval sai palli loobitud ja rannas bodyboardiga mässatud. Kõik mis vähegi liikus ja tundus põnev sai ülesse filmitud GoProga. Pilte näeb Kaarli Google+. Esmaspäeval jätkus püha kuid meie Juhaniga suundusime tööle…  Lisan varsti uusi alapealkirju.