Uus nädal 7.01.13-9.01.13

Saime töö! Tööks on Lillekasvatuse farmis olla aednik! Oleme seda tööd teinud 2 päeva ja väga meeldib kuna ei ole konti murdev ja tingimused on head. Pause on 2 tk ja lõuna ja koguseltskond praeguse seisuga võga sõbralik, vastutulelik ja boss Ton on ehe austraalia Farmer nagu filmides.. Külm vesi, mahlajäätis ja kovi on tööandja kulul ning piiramatult… :P . Kogu selle kupatuse juures on kõige parem see, et sa ei tee päevas ainult ühte liiki tööd vaid vähemalt 4-5 erinevat liiki ja erinevates kohtades. Parjalt liikuva ja füüsiline samaaegselt. Ma ei viitsi siia täpselt kõike kirjeldada aga valgete kinnastega nopime lõikelillesid küll ja viime pakkeliinile :D

Möll!!! Esmaspäeval me ei jõudnud endale ööbimiskohta Farmi lähedale linna piirile leida ja mõtlesime öö uuesti autos veeta. Kohaks valisime ühe suure kaubanduskeskuse parkla kus oli tasuta wifi mida tuleb siin tikutulega taga ajada. Tegime oma asjatoimetused ära ja ajasime auto parkla serva, et oleks vähe privaatsem ja kedagi teist ei häiriks. Rääksin Kaiaga telefonis oma jutud ära ja läksin autosse tukastama. Reklaamin siinkohal sellist appi nagu Viber saab minuga tasuta rääkida. Juku jäi ohutussaare äärekivile ühte tööga seotud artiklit kirjutama kui kuulen umbes 30 mintsa hiljem läbi une Jukut karjumas: Robi, Robi, Robi. Auto aknast välja vaadates fikseeris silm kahte autot ja ühte mustanahalist nolki kes oli asunud Jukut röövima. Üks auto oli Land Rover Discoveri 3 ja teine mingi fäänsi Jaapani auto. Juku õnneks sai oma läpaka tagasi ja jooksis autosse kuid läpakakotist koos passi ja muude dokumentidega jäi ilma. Hiljem sündmuskohale tagasi sõites avastasime maast rüseluse käigus kotis välja kukkunud rahakoti kus Juhani id kaart ja juhiload olid sees, õnneseen. Röövlid ehmusid ja põgenesid vast sellepeale, et nad ei näinud mind alguses kuna olin autos pikali esiistmel. Unesegaselt olin kohe ka autotuled põlema pannud ja Juku karjus, et auto tööle paneksin ja neid jälitama asuksin Aga me ei suutnud neid jälitada ja pääsesid minema. Elu adrenaliin ja segadus vb isegi paanika valitses. Juhan helistas samal ajal politseisse kes 15 minutit hiljem kohale jõudis. Nad fikseerisid olukorra ja suhtusid meisse täie lugupidamisega ja ei olnud kuidagi üleolevad ja halva suhtumisega. Politseiga veetsime oma 2 tundi ütlusi andes. Asitõenditeks võeti Juku t-särk ja läpakas, et sõrmejäljed ja dna proov saada. Juku sai ke endale väikese põlve marrastuse mis ei ole midagi hullu. Autos olemise isu sai hetkega otsa ja sõitsime billabongi resorti taha parklasse ööbima. Hommikul väsinuna uuesti tööle. Juku peab nüüd tegama uue passi ja ostma endale telefoni ja arvuti laadija, midagi muud kaotsi ei läinud. Oli õnnelik juhus ja hea, et kõik niigi hästi lõppes. Politsei ütles, et need olid autovargad kes röövivad juhuslikelt inimestelt tänavatel asju lisaks ja autod millega nad sõitsid olid arvatavasti äsja varastatud lõbusõiduvahendid. Järele mõeldes oli Juku lihtne saaks,  parkla tagumises nurgas üksi koogutav vend läpakas põlvedel. Õnneks nad kohkusid ja lasid leegi peale kui autol püüdsin hääli sisse saada. Selline põnev seik siis!

Hetkel ei ole veel endale sobivat korterit või hostelit  töökohale lähemal olevat leidnud ja sõidame iga päev 50 km edasi-tagasi tööle ja linna billabongi. Rohkem nagu ei viitsigi kirjutada…. Tänan kõiki kes on saatnud kirju ja soovitusi kuhu minna ja mida teha.

Ronijatest sõpradele:  Siin on päris  palju mõnusaid sisehalle ja mõned välisseinad. Külastan neid varsti ja saadan palju pilte ;). Teie aga valmistuge täie tõsidusega võistlusteks kuna mind ei ole Teile abiks ja võib raskeks minna.

Rob

Siin Ron'ile ka tervisi austraaliast. Need karjakoerad linnas tõmbavad pickup truckide kastides ringi nii mis koliseb!